Suudišttâmstrooiʹtel
Teâtt suudišttâmstroiʹttlest
Suudišttâmstroiʹttla koʹlle suudišttâm, Suudišttâmkoontâr di suʹvddivaʹlljeem- da suʹvddiškooultõsluʹvddkååʹdd.
Suudišttâm lie juâǥǥtõllum takai suudišttmid, vaaldšemsuudišttmid da spesiaalsuudišttmid. Takai suudišttmid koʹlle suudvuõiggâz da huåvv-vuõiggâz di ââʹlmõs vuõiǥâstääʹssen ââʹlmõs vuõiǥâs. Vaaldâšmsuudišttmid koʹlle vooudla vaaldâšmvuõiggâz da Ålaand vaaldâšmsuudišttâm di ââʹlmõs vuõiǥâstääʹssen ââʹlmõs vaaldâšmvuõiǥâs. Spesiaalsuudišttmid koʹlle markkânvuõiǥâs, tuâjjsuudišttâm da ååsktõsvuõiǥâs.
Soorčteʹmes suudvaʹlljeemluʹvddkåʹdd valmštââll da tuejjad põõšši suʹvddji vergga nõõmtummšest vuâđđtõllum eʹtǩǩõõzz riikksuåvtõʹsse tääʹssvääʹld presidentta čiõlǥtem vääras.
Soorčteʹmes suudškooultemluʹvddkååʹdd tuâjjan lij suudišttmi tuâjjlažkådda riâššum škooultõõzz plaanummuš suudišttâmharjjtõõllmõõžžâst tiuddeemškooultõʹsse õhttsažtuâjast Suudišttâmkonttrin da suudišttmivuiʹm.
Suudišttâmkonttâr vuâđđtuâjj lij ââʹnned huõl suudišttâmstroiʹttel kõõskõsvaaldšemtuâjain. Suudišttâmkoontâr âânn huõl tõʹst, što suudišttâm pâʹstte ââʹnned suudâmvääʹld vueʹǩǩšânji da što suudišttmi vaaldâšm lij viõkkšânji da meäʹrmeâldlânji riâššum.
Huåvv-vuõiggâz
Huåvv-vuõiggâz väʹlddtuâjj lij toiʹmmjed muuttâsooccâmsuudišttmen, leʹbe ǩiõttʼtõõllâd jiijjâs suudâmvoudda kuulli suudvuõiggsi čåuddmõõžžin tuejjuum läittmõõžžid da kueʹdlmid. Lââʹssteâđaid kaaunak suudišttmi neʹttseeidain.
Suudvuõiggâz
Suudvuõiggâz ǩiõttʼtâʹlle reäkkõs-, reidd- da ooccâmaaʹššid. Måtam aaʹšši ǩiõttʼtõõllmõš, mâʹte jânnamvuõiggâdvuõttääʹšš leʹbe põõrǥâs-saneerâʹsttem-mõõntõõllmõõžž kuõskki ääʹšš, lie kõskkuum tåʹlǩ mueʹdd suudvuõiggsa. Lââʹssteâđaid suudišttmi neʹttseeidain.
Vaaldšemvuõiggâz
Vaaldšemvuõiggsest ǩiõttʼtõllum läittmõõžž, vaaldšemreeid da vueʹlummuž lie juõkkum ääʹšš tääʹzz vuâđald äʹšš-šlaajid, koid takainalla ǩiõttʼtõõlât pukin vaaldšemvuõiggsin. Tiõttum äʹšš-šlaajin aaʹšši ǩiõttʼtõõllmõš lij kõskkuum.
Lââʹssteâđaid kaaunak suudišttmi neʹttseeidain.
Veäʹnccrätkkmõõžž ooccmõš
Veäʹnccvuõđ vueiʹtet puʹrǧǧeed suudišttâm tuʹmmstõõǥǥin leʹbe veäʹnccrätkkmõõžžin. Veäʹnccrätkkmõõžž vuäitt vuäǯǯad kuuđ määnpââʹj vieʹssõõllâmääiʹj mâŋŋa leʹbe tõn mâŋŋa, ko pieʹllkueiʹm lie jälstam pååđai mââimõs kueʹhtt eeʹjj puåtkkneǩani. Veäʹnccrätkkmõõžž ǩiõttʼtõõleen suudišttâm ij tuʹtǩǩed veäʹnccrätkkamooccmõõžž määinaid.
Veäʹnccrätkkamooccmõõžž tuejjeet MuuSuudišttâm-äʹššeemkääzzkõõzzâst kuäbba-ne pieʹllkueiʹm dommkååʹdd suudvuõiggsa.
Jõs jiõk vueiʹt ââʹnned MuuSuudišttâm-äʹššeemkääzzkõõzz, âlgg veäʹnccrätkkamooccmõš tuejjeed ǩeerjlânji ouddmiârkkân ooccâmlomaakkin. Ǩeerjlaž ooccmõõžž vueiʹtet kueʹđđed suudvuõiggâz kansliaaʹje leʹbe vuõltteed suudvuõiggsa pooʹštin leʹbe neʹttpooʹštin.
Ooccmõõžž vuäiʹtte tuejjeed pieʹllkueiʹm õõutâst leʹbe jeeʹrab. Jõs tåʹlǩ nuʹbb pieʹllkueiʹmm lij ooccjen, suudvuõiǥâs oudd ooccmõõžž teâttan nuuʹbb pieʹllkuâimma da vaʹrrai suʹnne vueiʹttemvuõđ ceäʹlǩǩed ǩeerjlânji jiijjâs vuäinalm ooccmõõžžâst.
Rekisterõsttum paarrõhttvuõđ še vueiʹtet puʹrǧǧeed suudvuõiggâz tuʹmmstõõǥǥin. Rekisterõsttum paarrõhttvuõđ puʹrǧǧummša suåvldet seämma šeâttmõõžžid ko veäʹnccrätkkmõʹšše.
Veäʹnccrätkkamooccâmlomakk
Ooʒʒ veäʹnccrätkkmõõžž veäʹnccrätkkamooccâmlomaakkin. Seämma lomaakkin vuäitak ooccâd rekisterõsttum paarrõhttvuõđ puʹrǧǧummuž še.
Vuäitak ooccâd veäʹnccrätkkmõõžž lomaakkin õhttu leʹbe õõutâst pieʹllkuõiʹminad. Veäʹnccrätkkmõõžž ooʒʒâd kuuđ määnpââʹj vieʹssõõllâmääiʹj vuâđald kueʹhtten pooddâst:
Tâʹl, ko tååimteʹped veäʹnccrätkkamooccmõõžž suudvuõiggsa vuõss vuâra, vieʹssõõllâmäiʹǧǧ älgg.
Ko vieʹssõõllâmäiʹǧǧ lij puuttâm, vueiʹttveʹted ooccâd veäʹnccrätkkmõõžž suudmõõžž tååimteeʹl suudvuõiggsa ođđ lomaakk. Ooccâd veäʹnccrätkkmõõžž suudmõõžž ouddâl, ko lij mõõnnâm eeʹǩǩ vieʹssõõllâmääiʹj äʹlǧǧmest. Muđoi veäʹnccrätkkmõš kuâđđai čõõđteǩani.
Jõs leäʹped jälstam pååđai uuʹccmõsân kueʹhtt eeʹjj puåtkkneǩani, vueiʹttveʹted ooccâd veäʹnccrätkkmõõžž tâʹlles vieʹssõõllâmääiʹjtää.
Veäʹnccrätkkmõõžž ooccmõš mähss vuõssmõs pooddâst 240 euʹrred da nuuʹbb pooddâst 115 euʹrred.
Tääʹrǩest ouddâl lomaakk tååimtummuž, što
- ooccmõõžžâst lie kuhttui vueʹsspieʹli persoon- da õhttvuõtt-teâđ
- leäk vaʹlljääm ooccmõõžž vuõigg poodd.
Veäʹnccrätkkamooccâmlomakk (lääddas)
Jõs haaʹlääk eʹtǩǩeed päärna huâl, jälstummuž, vuõinnlõõttâmvuõiggâdvuõđ leʹbe jeäʹltummuž kuõskki kaiʹbbjõõzzid, lââʹzzed ooccmõʹšše meâlddõssân Lasta koskevat vaatimukset -lomaakk (lääddas).
Avioeron kirjalliseen hakemukseen liittyvät lomakkeet ja ohjeet
Lomaakk tååimtemteâđ
Tååimat lomaakk tuu dommpääiʹǩ suudvuõiggsa. Vuäitak tååimted tõn pooʹštin, neʹttpooʹštin, faaksin, Suomi.fi-saaǥǥivuiʹm leʹbe viiǥǥeeʹl tõn pääiʹǩ õõl.
Looǥǥ lââʹzz
Âlddnemǩiõldääʹšš
Âlddnemǩiõld miârkkšââvv, što oummu jiõgg, tiõrvâsvuõđ, frijjvuõđ leʹbe rääuh suejjeem diõtt vueiʹtet ǩieʹldded ǩeän-ne nuuʹbb oummu väʹlddmest õhttvuõđ suin. Âlddnemǩiõlddi ooʒʒât juʹn-a pååʹlsest leʹbe vuõiʹǧǧest suudvuõiggsest, ǩeerjlânji leʹbe njäälmlânji.
Tååđteʹmesvuõđ iʹlmmtõs
Suudvuõiggâz suvddsa leʹbe tuʹmmstõʹǩǩe tååđteʹmes äʹššvuäzzlaž vuäitt ooccâd čåuddmõʹšše muttâz, jõs tõt ij leäkku jeeʹrab ǩiõlddum mõõn-ne šõddmõõžžâst. Muuttâsoocci âlgg vuõššân iʹlmmted tååđteʹmesvuõđ suudvuõiggsa neäʹttel ǩeeʹjjest čåuddmõõžžâst.
Veäʹlǧǧriâššâmääʹšš
Vaiʹǧǧes veäʹlǧǧčuõlmi vuâlla jouddâm ooumaž vuäitt håiddad tällõõzzlaž ääʹššees kudd vuâkka veäʹlǧǧriâššmõõžž veäkka.
Suudkåččamooccmõš reeidteʹmes veäʹlǧǧääʹššest
Meerla da põrggâz vuäiʹtte vuõltteed reeidteʹmes vieʹljid kuõskki suudkåččamooccmõõžžâz suudvuõiggsa interneeʹtt pääiʹǩ vuõiǥâsvaaldâšm liâđǥlaž äʹššeemkääzzkõõzzâst.
Peʹrrjeeʹjen suudvuõiggsest
Kuõʹddjen reeidteʹmes veäʹlǧǧääʹššest
Reeidteʹmes veäʹlǧǧvuäǯǯmõõžži da jeeʹres summaarlaž reiddaaʹšši kääzzkõõzz pääiʹǩ kuõʹddi (täujja peʹrrjeei) vuäitt tååimted jiijjâs suudkåččamooccmõõžž suudvuõiggâz ǩiõttʼtõõllâmnalla, čuâvvad jiijjâs suudkåččamooccmõõžž ǩiõttʼtõõllmõõžž suudvuõiggsest, ooccâd jiijjâs čåuddmõõžž kääzzkõõzz pääiʹǩ da seʹrdded tõn mââimõõzzâst åålǥasmettummša.
Kääzzkõõzz pääiʹǩ vueiʹtet tuejjeed ooccmõõžžid, koin lij õhtt kuõʹddi (peʹrrjeei) da õhtt leʹbe mäŋgg vaʹstteei (veälǥlaž). Ooccmõõžžâst vuõltteet laask teʹl, ko suudvuõiǥâs lij čåuddam ääʹšš.
Reeidteʹmes veäʹlǧǧaaʹššid da jeeʹres summaarlaž reiddaaʹššid ǩiõttʼtõõlât ååuʹc suudvuõiggsest, kook lie Ålaand, Heʹlssen, Nuõrtt-Uusimaa, Kymenlaakso, Lappi, Oulu, Pirkanmaa, Vuâđđmäädd da Varsinais-Lääʹddjânnam suudvuõiggâz.
Toiʹmme nääiʹt
Tååimat suudkåččamooccmõõžž suudvuõiggâz ǩiõttʼtõõllâm diõtt.
Ǩeäzz da mââi määinaivuiʹm
Kuõʹddi ij vueiʹt tuejjeed ooccmõõžž suudvuõiggsa, jõs suʹnne lij juʹn uvddum ääiʹjben ääʹššest reidd- leʹbe reäkkõspeäʹl suudâs. Äʹššeemkääzzkõõzzâst vuäitt serddjed åålǥasmettummša tåʹlǩ äʹššeemkääzzkõõzz pääiʹǩ occum da suudvuõiggâz čåuʹddem aaʹššin.
Veʹrǧǧneǩtuʹmmstõõǥǥ läittmõš vaaldšemvuõiggsa
Äʹššvuäzzlaž vuäitt ooccâd muttâz veʹrǧǧneeʹǩǩ tuejjeem tuʹmmstõʹǩǩe, jõs tuʹmmstõʹǩǩe lij lääʹjj mieʹldd vueiʹtlvaž ooccâd muttâz.
Äʹššvuäzzlaž lij ooumaž leʹbe organisaatio, koon årra veʹrǧǧneeʹǩǩ tuʹmmstõk lij tuejjuum leʹbe koozz tõt vuõiʹǧǧest vaikkat. Kååddlaž tuʹmmjemtuâjast muttâz tuʹmmstõʹǩǩe vuäiʹtte ooccâd jeäʹrbi lââʹssen puk kåʹddaazzi še.
Veʹrǧǧneeʹǩǩ tuejjeem tuʹmmstõõǥǥâst vuäitt täujja tuejjeed läittmõõžž vuõiʹǧǧest vaaldšemvuõiggsa. Måtam aaʹššin kuuitâǥ âlgg vuõššân kaiʹbbjed tuʹmmstõõǥǥ vuõiǥummuš tuʹmmstõõǥǥ tuejjääm veʹrǧǧneeʹǩǩest.
Ouddmiârkkân piiđaaʹššin, kååddlaž aaʹššin di määŋgnallšem määusaid kuõskki aaʹššin âlgg tuejjeed vuõššân vuõiǥeemkaiʹbbjõs. Vuõiǥeemkaiʹbbjem-mõõntõõllmõõžžâst tuejjuum veʹrǧǧneeʹǩǩ tuʹmmstõõǥǥ vuäitt läittad vaaldšemvuõiggsa.
Veʹrǧǧneeʹǩǩ tuʹmmstõõǥǥ meâlddõssân vuõlttuum muuttâsooccmõõžž kuõskki vuäʹppõõzzâst leʹbe läittampõʹmmjest teâđtet, mäʹhtt tuʹmmstõʹǩǩe âlgg ooccâd muuttâs.
Vaaldšem- da spesiaalsuudišttmi äʹššeemkääzzkõs
Vaaldšem- da spesiaalsuudišttmi äʹššeemkääzzkõs lij teâttstaanlaž nääʹll privattoummuid, põrggsid da õutstõõzzid äʹššeed vaaldšem- da spesiaalsuudišttmivuiʹm. Kääzzkõõzz âânnmõš kaiʹbbai raʹvves tobddõõttmõõžž.
Kääzzkõõzz pääiʹǩ vuäitak tååimted tuu vaʹlljeem suudišttma ouddmiârkkân läittmõõžž leʹbe ooccmõõžž di čiõlǥtõõzzid da vaʹstteed suudišttâm vuõltteem kuullâmraukkmõʹšše. Suudišttâm vuäitt vuõltteed tuʹmmstõõǥǥ, kuullâmraukkmõõžž da jeeʹres dokumeeʹntid äʹššeemkääzzkõõzz pääiʹǩ.
Mäʹhtt tuejjääm läittmõõžž vaaldšemvuõiggsa?
Läittmõš vaaldšemvuõiggsa âlgg tuejjeed pâi ǩeerjlânji.
Vuäitak valmšted läittamǩeeʹrjelm jiõčč leʹbe ââʹnned vieʹǩǩteei tõn valmštummšest. Vuäitak še uʹvdded äʹššooumže vääʹld tuejjeed läittmõõžž tuu peäʹlest.
Äʹššooumaž âlgg lââʹzzted läittmõʹšše meâlddõssân tuu vuâllaǩeeʹrjtem väʹlddǩeeʹrj. Väʹlddǩeeʹrj jeät taarbšuku, jõs tuu vieʹǩǩteei lij äʹššvuejjai, aalmilaž vuõiǥâsvieʹǩǩteei leʹbe lååʹv vuäǯǯam suudõõttâmvieʹǩǩteeʹjin uvddum lääʹjjest jurddum nuʹtt sarnnum lååʹpplääʹǩǩooumaž.
Mâid läittmõš âlgg ââʹnned seʹst?
Tuu läittmõš vuäitt leeʹd frijjhämmsaž. Tõʹst kuuitâǥ âlgg pâi iʹlmmted:
- Koon tuʹmmstõõǥǥ tuu läittmõš kuâskk
- Koin paaiʹǩin ooʒʒak tuʹmmstõʹǩǩe muttâz da mâid kaiʹbbjak muʹttemnalla
- Vuâđ, kooivuiʹm kaiʹbbjak tuʹmmstõʹǩǩe muttâz
- Jõs tuʹmmstõk ij leäkku tuejjuum tuu årra, de iʹlmmet, mõõzz tuu läittamvuõiggâdvuõtt ääʹššest vuâđđââvv
- Tuu nõmm, vuâllaǩeeʹrjtõs, dommkåʹdd da õhttvuõtt-teâđ. Liâđǥlânji tuejjuum läittmõõžž ij taarbâž vuâllaǩeeʹrjted.
- Tuu persoontiõtt leʹbe põõrǥâs- da õutstõstiõtt
- Proseʹssaddrõs (ouddm. neʹttpååʹštaddrõs), koozz suudõõttmõʹšše õhttneei õhttvuõttvälddmõõžžid da tuʹmmstõõǥǥ vuõltteet
Mâid äʹššǩiiʹrjid läittmõʹšše âlgg lââʹzzted?
Lââʹzzet meâlddõssân tuu läittmõʹšše täid äʹššǩiiʹrjid, koon-a jiijjâs teâttõssân:
- Tuʹmmstõk, koozz ooʒʒak muttâz di tõõzz kuulli läittampõʹmmai, alggveärliʹžžen leʹbe kuõrtõssân
- Teâtt tõʹst, kuäʹss tuʹmmstõk lij uvddum tuʹnne teâttan, ouddmiârkkân kopio vuäǯǯamtuõđštõõzzâst leʹbe jeeʹres čiõlǥtõs läittamääiʹj äʹlǧǧemääiʹjest
- Äʹššǩeeʹrj, koid nuäjjõõđak tuu läittmõõžžâst, jõs jiõk leäkku tååimtam tõid juʹn ääiʹjben tuʹmmstõõǥǥ tuejjääm veʹrǧǧnekka.
Pueʹrmõs lij, jõs tååimtak ääʹššǩiiʹrjid PDF-teâttõssân. Nõõmâd äʹššǩiiʹrjid čiõlggsânji nuʹtt, što nõmm kovvad äʹššǩeeʹrj siiskõõzz nuʹtt puârast ko vueiʹtlvaž.
Mäʹhtt läittmõõžž tååimtet vaaldšemvuõiggsa?
Läittmõõžž kannat pâi vuõss-sââʹjest tååimted vaaldšemvuõiggsa vaaldšem- da spesiaalsuudišttmi liâđǥlaž äʹššeemkääzzkõõzzâst.
Liâđǥlaž äʹššeemkääzzkõs lij teâttstaanlaž nääʹll tååimted peittast ââʹnnem vuâlaž da ääʹrjes äʹššǩiiʹrjid. Äʹššeemkääzzkõʹsse ǩeeʹrjtõõđât baŋkktiõttjin, mobiilstaanõõǥǥin leʹbe staanõk-koortin.
Jõs jiõk vueiʹt ââʹnned liâđǥlaž äʹššeemkääzzkõõzz, de vuäitak tååimted tuu läittmõõžž še neʹttpooʹštin, põʹmmaipooʹštin leʹbe puuʹteeʹl läittmõõžž vaaldšemvuõiggâz rekisterâʹsttemkonttra persoonlânji leʹbe äʹššoummu veäkka.
Jõs tuu läittmõš âânn seʹst peittast ââʹnnem vuâlaž leʹbe ääʹrjes äʹššǩiiʹrjid, de mij siâzztõõllâp ââʹnned vaaldšem- da spesiaalsuudišttmi liâđǥlaž äʹššeemkääzzkõõzz leʹbe vuõiggâdvuõttministeria staanpååʹšt.
Veʹrǧǧneeʹǩǩ tuʹmmstõõǥǥ meâlddõssân vuõlttuum läittampõʹmmjest teâđtet, što koon vaaldšemvuõiggsa läittmõš âlgg tååimted.
Koon räjja mõõneeʹst läittmõš âlgg tååimted?
Läittamäiʹǧǧ leʹbe mieʹrräiʹǧǧ läittmõõžž tuejjummša käunnai veʹrǧǧneeʹǩǩ tuʹmmstõõǥǥ meâlddõssân lââʹzztum läittampõʹmmjest. Liâđǥlânji tååimtum (äʹššeemkääzzkõs leʹbe neʹttpååʹšt) läittamäʹššǩeeʹrj âʹlǧǧe leeʹd kuåsttuum läittamääiʹj mââimõs peeiʹv seʹst. Vaaldšemvuõiggâz rekisterâʹsttemkonttra vikkum da pååʹšt pääiʹǩ tååimtum läittamäʹššǩeeʹrj âʹlǧǧe leeʹd kuåsttuum läittamääiʹj mââimõs peeiʹv čiâss 16:15 mõõneeʹst.
Läittamǩeeʹrjelm meâlddõõzzines âlgg tååimted vaaldšemvuõiggsa šiõttuum mieʹrrääiʹj seʹst nuʹtt, što vaaldšemvuõiǥâs vuäitt tuʹtǩǩeed läittmõõžž. Jõs läittamääiʹj mââimõs peiʹvv lij pââʹss, de läittmõõžž vueiʹtet tååimted võl pueʹtti arggpeeiʹv.
Läittamǩeeʹrjelm kuåsttummuš ääiʹjpeäʹlnn lij vuõltteei vaʹstteemvuõđâst. Äʹššeemkääzzkõõzzâst lij hiâlpp vuäǯǯad snäätnaivuõđ tõʹst, što vuõlttõs lij ruõkkum riâžldõʹǩǩe. Koontârneʹttpååšta vuâsttavalddum saaǥǥâst vuõltteet automaattlaž vuâsttaväʹlddemkuiʹttjummuž. Vuâmmaž kuuitâǥ, što teeknlaž määinai diõtt automaattla vuâsttaväʹlddemkuiʹttjummuž možât jie puäʹđ tâʹlles.
Läittmõõžž, kååʹtt puätt ǩiõttʼtõõllâm vuâlla läittamääiʹj puuttâm mâŋŋa, kueʹđet tuʹtǩǩeeǩani.
Määuslažvuõđ lââʹssteâtt
Vaaldšemvuõiggâz tuʹmmstõõǥǥin vueiʹtet peʹrrjed riikksuåvtõõzz raaveem suudõõttâm-määus, kååʹtt lij 310 eeuʹr šoora. Vaaldšemvuõiggsest ǩiõttʼtõllum äʹšš-šlaajin måtam lie kuuitâǥ määusteeʹm. Määus jeät peʹrrjuku ni tâʹl, jõs vaaldšemvuõiǥâs mott läittamvuâlaž tuʹmmstõõǥǥ muuttâsoocci pueʹrren.