Tuámustovlilájádâs
Tiäđuh tuámustovlilájádâsâst
Tuámustovlilájádâsân kuleh tuámustoovlih, Tuámustovlivirgádâh sehe tuámmárvaljim- já tuámmárškovlimlävdikodeh.
Tuámustoovlih juáhhojeh almos tuámustovlijd, haldâttâhtuámustovlijd já sierânâstuámustovlijd. Almos tuámustoovlih láá keerrivrievtih já hovirievtih sehe alemussân riehtitäässin alemus riehti. Haldâttâhtuámustoovlih láá kuávluliih haldâttâhrievtih já Åland haldâttâhtuámustovli já alemussân riehtitäässin alemus haldâttâhriehti. Sierânâstuámustoovlih láá markkânriehti, pargotuámustovli já táhádâsriehti.
Sorjomettum tuámmárvaljimlävdikodde valmâštâl já taha fastâ tuámárij viirgán noomâtmist vuáđustâllum iävtuttâs staatârááđán täsivääldi presidentân oovdânpyehtim várás.
Sorjomettum tuámmárškovlimlävdikode pargon lii tuámustoovlij pargoviehân ornimnáál škovlim vuávám tuámustovlihárjuttâlmist tievâsmittemškovliimân oovtâstpargoost Tuámustovlivirgáduvváin já tuámustovlijguin.
Tuámustovlivirgáduv váldupargon lii huolâttiđ tuámustovlilájádâs kuávdášhaldâttâhpargoin. Tuámustovlivirgádâh huolât tast, ete tuámustoovlih pasteh kevttiđ tuámuvääldi kvaliteetlávt já ete tuámustoovlij haldâttâh lii pehtilávt já ulmemiäldásávt uárnejum.
Hoviriehti
Hovirievti váldupargon lii toimâđ nubástusuuccâmtuámustovlin, ađai kieđâvuššâđ jieijâs tuámupirrâsân kullee keerrivrievtij čuávdusijn tohhum väidimijd já kuoddâlmijd. Lasetiäđuid tun kaavnah tuámustoovli jieijâs nettisiijđoin.
Keerrivrievtih
Keerrivrievtih kieđâvušeh rikos-, rijdo- já ucâmušaašijd. Motomij aašij kieđâvuššâm, tego eennâmvuoigâdvuotâääših tâi irâttâssaneeristemmonâttâlmân kyeskee ääših, lii čuákkejum tuš motomáid keerrivrievttijd. Lasetiäđuid tun kaavnah tuámustoovli jieijâs nettisiijđoin.
Haldâttâhrievtih
Haldâttâhrievtist kieđâvuššâmnáál väidimeh, haldâttâhriijdoh já vuálánitmeh láá juohhum ääši kvaliteet vuáđuld äššijuávhoid, moh iänááš kieđâvuššojeh puoh haldâttâhrievtijn. Motomijn äššijuávhuin ääših kieđâvuššojeh čuákkejum häämist.
Lasetiäđuid tun kaavnah tuámustoovli jieijâs nettisiijđoin.
Näimi-iäru uuccâm
Näimilitto puáhtá raččođ tuámustoovli miärádâssáin ađai näimi-iäroin. Näimi-iäru puáhtá finniđ kuuđâ mánuppaje kuorâttâllâmääigi maŋa tâi tast maŋa, ko pelikyeimih lává aassâm sierâ oovtmano majemuuh kyehti ive. Näimi-iäru kieđâvušdijn tuámustovli ij tuuđhâ näimi-iäru uuccâm suujâid.
Näimi-iäru uuccâm tahhoo Muu Tuámustovli (Oma Tuomioistuin)-ášástâllâmpalvâlusâst nube teikâ nube pelikyeimi päikkikieldâ keerrivriähtán.
Jis tun jieh pyevti kevttiđ Muu Tuámustovli -ášástâllâmpalvâlus, kalga näimi-iäru uuccâđ kirjálávt ovdâmerkkân uuccâmluámáttuvváin. Kirjálii ucâmuš puáhtá kyeđđiđ keerrivrievti kanslian tâi vuolgâttiđ keerrivriähtán poostâ peht tâi šleđgâpostân.
Ucâmuš pyehtiv toohâđ pelikyeimih oovtâst tâi sierâ. Jis tuš nubbe pelikyeimi lii occen, keerrivriehti addel ucâmuš tiättun nube pelikuáimán já väärrid sunjin tilálâšvuođâ celkkiđ kirjálávt jieijâs uáinu ucâmušâst.
Meid registeristum parâkoskâvuođâ puáhtá raččođ keerrivrievti miärádâssáin. Registeristum parâkoskâvuođâ raččomân heiviittuvvojeh siämmááh njuolgâdusah ko näimi-iärun.
Näimi-iäru uuccâmluámáttâh
Uusâ näimi-iäru näimi-iäru uuccâmluámáttuvváin. Siämmáin luámáttuvváin tun puávtáh uuccâđ meid registeristum parâkoskâvuođâ raččom.
Tun puávtáh uuccâđ näimi-iäru luámáttuvváin ohtuu tâi oovtâst jieijâd pelikuoimijn. Näimi-iäru occoo kuuđâ mánuppaje kuorâttâllâmääigi vuáđuld kyevti muddoost:
Ko tuái tooimâtvettee näimi-iäru ucâmuš keerrivriähtán vuossâmuu tove, kuorâttâllâmäigi álgá.
Ko kuorâttâllâmäigi lii nuuhâm, tuái pyehtivettee uuccâđ näimi-iäru tuommim tooimâtmáin uđđâ luámáttuv keerrivriähtán. Uuccâđ näimi-iäru tuommim ovdil ko lii moonnâm ihe kuorâttâllâmääigi älgimist. Mudoi näimi-iäru puáráásm.
Jis tuái leppee aassâm sierâ ohtânmaanoost ucemustáá kyehti ive, tuái pyehtivettee uuccâđ näimi-iäru tállân kuorâttâllâmäigittáá.
Näimi-iäru uuccâm máksá vuossâmuu muddoost 240 eurod já nube muddoost 115 eurod.
Täärhist ovdil luámáttuv toimâttem, ete ucâmušâst láá kuohtui uásipeelij persovn- já ohtâvuotâtiäđuh, tun lah valjim ucâmuš olmâ mudo.
Näimi-iäru uuccâmluámáttâh (suomâkielân)
Jis tun halijdah oovdânpyehtiđ päärni huolâtmân, asâmân, teivâdemvuoigâdvuotân tâi eeleetmân kyeskee vátámâšâid, lahte ucâmušân Lasta koskevat vaatimukset (Páárnán kyeskee vátámâšah) -luámáttuv (suomâkielân).
Avioeron kirjalliseen hakemukseen liittyvät lomakkeet ja ohjeet
Luámáttuv toimâttemtiäđuh
Tooimât luámáttuv jieijâd aassâmpääihi keerrivriähtán. Tun puávtáh toimâttiđ tom poostâ peht, šleđgâpostáin, faksijn, Suomi.fi-viestáin tâi tuálvumáin tom pääihi oolâ.
Luuvâ lase
Aldanemkiälduääših
Aldanemkiäldu uáivild, ete ulmuu jiegâ, tiervâsvuođâ, rijjâvuođâ tâi ráávhu suoijim várás puáhtá kiännii eres kieldiđ väldiđ sunjin ohtâvuođâ. Aldanemkiäldu occoo jo-uv poolisist tâi njuolgist keerrivrievtist, kirjálávt tâi njálmálávt.
Tutâmettumvuođâ almottâs
Keerrivrievti tuámun tâi miärádâsân tutâmettum ääšiuásálâš puáhtá uuccâđ čuávdusân nubástus, jis tot ij lah motomijn tábáhtusâin sierâ kieldum. Nubástusoccee kalga vistig almottiđ tutâmettumvuođâ keerrivriähtán oho siste čuávdusist.
Velgiorniistâllâmääših
Vädis velgičuolmáid šoddâm olmooš puáhtá velgiorniistâllâm vievâst hoittáđ jieijâs ekonomâlijd aašijd oornigân.
Stiämmámucâmuš rijdottes viälgumääšist
Aalmugjesâneh já irâttâsah pyehtih vuolgâttiđ rijdottes velgijd kyeskee stiämmumucâmušâid keerrivriähtán internet peht riehtihaldâttuv šleđgâlii ášástâllâmpalvâlusâst.
Viälgon keerrivrievtist
Kyedden rijdottes viälgumääšist
Rijdottes velgiruttâuážžumij já eres summaarlij rijdoaašij palvâlus peht kyeddee (távjá viälgoo) puáhtá toimâttiđ jieijâs stiämmámucâmuš keerrivrievti kieđâvušmân, čuávvuđ jieijâs stiämmámucâmuš kieđâvuššâm keerrivrievtist, uuccâđ jieijâs čuávdus palvâlus peht já sirdeđ tom loopâst olgosperâmân.
Palvâlus peht puáhtá toohâđ ucâmušâid, main lii ohtâ kyeddee (viälgoo) já ohtâ tâi maŋgâ västideijee (viälgulâš). Ucâmušâst vuolgâttuvvoo reekkig, ko keerrivriehti lii čuávdám ääši.
Rijdottes viälgumääših já eres summaarliih rijdoääših kieđâvuššojeh oovce keerrivrievtist, moh láá Åland, Helsig, Nuorttâ-Uusimaa, Kymenlaakso, Laapi, Oulu, Pirkanmaa, Pohjanmaa já Varsinais-Suomâ keerrivrievtih.
Tooimâ návt
Tooimât stiämmámucâmuš keerrivrievti kieđâvušmân.
Kiäs já moi iävtuiguin
Kyeddee ij paste toohâđ ucâmuš keerrivriähtán, jis sunjin lii jo adelum ovdil ääšist rijdo- tâi rikospele tuámu. Olgosperâmân sirdem ášástâllâmpalvâlusâst luhostuvá tuš ášástâllâmpalvâlus peht uccum já keerrivrievti čuávdim aašijn.
Virgeomâhâšmiärádâsâst väidim haldâttâhriähtán
Ääšiuásálâš puáhtá uuccâđ nubástus virgeomâháá toohâm miärádâsân, jis miärádâsân lii máhđulâš laavâ mield uuccâđ nubástus.
Ääšiuásálâš lii olmooš tâi ornijdume, moos virgeomâháá miärádâs čuáccá tâi moos tot njuolgist vaaigut. Kieldâlii miärádâstohâmist nubástus miärádâsân pyehtih uuccâđ meid eereeb iärrás puoh kieldâliih.
Virgeomâháá toohâm miärádâsâst puáhtá maŋgii toohâđ väidim njuolgist haldâttâhriähtán. Motomijn aašijn kalga kuittâg vistig vaattâđ miärádâs vuoigim miärádâs toohâm virgeomâháást.
Ovdâmerkkân viäruaašijn, kieldâaašijn já sierâlágán mávssoid kyeskee aašijn kalga vistig toohâđ vuoigimvátámâš. Vuoigimvátámâšmonâttâlmist tohhum virgeomâháá miärádâsâst puáhtá väidiđ haldâttâhriähtán.
Virgeomâháá miärádâsân lohtum nubástusucâmân kyeskee ravvust ađai väidimčujottâsâst muštâluvvoo, maht miärádâsân kalga uuccâđ nubástus.
Haldâttâh- já sierânâstuámustoovlij ášástâllâmpalvâlus
Haldâttâh -já sierânâstuámustoovlij ášástâllâmpalvâlus lii tiätutorvolâš vyehi priivaatulmuid, irâttâssáid já siärvusáid ášástâllâđ haldâttâh- já sierânâstuámustovlijguin. Palvâlus kevttim váátá noonâ tubdâttâttâm.
Palvâlus peht puáhtá toimâttiđ jieijâs valjim tuámustoovlin ovdâmerkkân väidim tâi ucâmuš sehe čielgiittâsâid já västidiđ tuámustoovli vuolgâttem kuullâmpivdemân. Tuámustovli puáhtá vuolgâttiđ miärádâs, kuullâmpivdemijd já eres dokumentijd ášástâllâmpalvâlus peht.
Maht mun toohâm väidim haldâttâhriähtán?
Väidim haldâttâhriähtán kalga ain toohâđ kirjálávt.
Tun puávtáh rähtiđ väidimčáállus jieš tâi kevttiđ ton rähtimist išedeijee. Tun puávtáh meid váldásmittiđ äššiulmuu toohâđ väidim tuu peeleest.
Äššiolmooš kalga lahteđ väidimân tuu vuáláčäällim väldikirje. Väldikirje ij tarbâšuu, jis tuu išedeijee lii äššivyeijee, almos riehti-išedeijee tâi love finnim riehtijotteemišedeijein adelum laavâst uáivildum nuuvt kočodum lopelahâolmooš.
Maid väidim kalga anneeđ sistees?
Väidim puáhtá leđe rijjâhámásâš. Tast kalga kuittâg ain almottiđ:
- Mon miärádâsân tuu väidim kuáská
- Moin oosijn tun uusah miärádâsân nubástus já maid tun vaađah nubásmittiđ
- Vuáđustâsah, moiguin tun vaađah miärádâsân nubástus
- Jis miärádâs ij čyesi tunjin, te almoot, moos tuu väidimvuoigâdvuotâ ääšist vuáđuduvá.
- Tuu nommâ, vuáláčáálus, päikkikieldâ já ohtâvuotâtiäđuh. Šleđgâlávt tohhum väidim ij taarbâš vuáláčäälliđ.
- Tuu persovntubdâldâh tâi irâttâs- já siärvustubdâldâh
- Prooseesčujottâs (om. šleđgâpostâčujottâs), moos riehtijotemân lohtâseijee ohtâvuođâväldimeh já miärádâs vuolgâttuvvojeh
Maid äššikiirjijd väidimân kalga lahteđ?
Lahte jieijâd väidimân taid äššikiirjijd jieijâs tiätuvuárkkán:
- Miärádâs, moos tun uusah nubástus väidimčujottâsâiguin, algâalgâlâžžân tâi kopion.
- Tiätu tast, kuás miärádâs lii adelum tunjin tiättun, ovdâmerkkân kopio finnimtuođâštusâst tâi eres čielgiittâs väidimääigi älgim äigimuddoost
- Äššikirjeh, moid tun vuáđudah tuu väidim, jis jieh lah toimâttâm taid jo tolebáá miärádâs toohâm virgeomâhâžân.
Tooimât äššikiirjijd mielâstubbooht PDF-tiätuvuárkkán. Adde äššikirjijd noomâid čielgâsávt tienuuvt, ete nommâ valdâl nuuvt pyereest ko máhđulâš äššikirje siskáldâs.
Maht väidim toimâttuvvoo haldâttâhriähtán?
Väidim kannat ain vuosâsaajeest toimâttiđ haldâttâhriähtán haldâttâh- já sierânâstuámustoovlij šleđgâlii ášástâllâmpalvâlusâst.
Šleđgâlâš ášástâllâmpalvâlus lii tiätutorvolâš vyehi toimâttiđ äššikiirjijd, maid kalga toollâđ syeligâsâst já moh láá ärgiluánduliih. Ášástâllâmpalvâlusân čáládâttoo siisâ paŋkkitubdâlduvváin, moobiilnanodâssáin tâi nanodâskorttáin.
Jis tun jieh paste kevttiđ šleđgâlii ášástâllâmpalvâlus, tun puávtáh toimâttiđ jieijâd väidim meid šleđgâpoostâ peht, reivân tâi pyehtimáin väidim persovnlávt tâi äššiulmuu peht haldâttâhrievti kirjimkontturân.
Jis tuu väidim ana sistees äššikiirjijd, maid kalga toollâđ syeligâsâst tâi láá ärgiluánduliih, te mij avžuuttep kevttiđ haldâttâh- já sierânâstuámustoovlij šleđgâlii ášástâllâmpalvâlus tâi riehtiministeriö torvopoostâ.
Virgeomâháá miärádâsân lohtum väidimčujottâsâst muštâluvvoo, mon haldâttâhriähtán väidim kalga toimâttiđ.
Moos räi väidim kalga toimâttiđ?
Väidimäigi ađai meriäigi väidim tohâmân itá virgeomâháá miärádâsân lohtum väidimčujottâsâst. Šleđgâlávt toimâttum (ášástâllâmpalvâlus tâi šleđgâpostâ) väidimäššikirjeh kalgeh leđe vuástáväldest väidimääigi majemuu peeivi ääigi. Väidimäššikirjeh, moh tuálvojeh haldâttâhrievti kirjimkontturân já toimâttuvvojeh reivân, kalgeh leđe vuástáväldest majemustáá väidimääigi majemuš peeivi tme 16.15.
Väidimčáállus lahtosijguin kalga toimâttiđ haldâttâhriähtán asâttum meriääigi siste, vâi haldâttâhriehti pasta tutkâđ väidim. Jis väidimääigi majemuš peivi lii pase, väidim puáhtá toimâttiđ vala čuávuváá argâpeeivi.
Väidimčáállus puáttim vuástáväldei ääigild lii vuolgâtteijee ovdâsvástádâsâst. Ášástâllâmpalvâlusâst lii älkkee visásmittiđ tom, ete vuolgâttâs lii vyerkkejum vuáhádâhân. Virgádâhšleđgâpoostân vuástávaldum viestâst vuolgâttuvvoo automaatlâš vuástáväldimkuittám. Huámmáš kuittâg, ete automaatlijn vuástáväldimkuittáámijn sättih leđe teknisiih ááijánmeh.
Väidimääigi nuuhâm maŋa kieđâvušmân puáttám väidim kuáđđoo tuđhâhánnáá.
Máávsui lasetiätu
Haldâttâhrievti miärádâsâin puáhtá peerrâđ staatârääđi nonnim riehtijotteemmáávsu, mon stuárudâh lii 310 eurod. Uási haldâttâhrievtist kieđâvuššum äššijuávhuin láá liijká nuuvtá. Máksu ij meid meriduu, jis haldâttâhriehti nubásmit väidimvuálásii miärádâs nubástusoccee pyerrin.